Kaev on minu jaoks väga mitmetähenduslik mõiste.
Kaev on allikas, kust ammutada endale värskendust.
Kaevust joodav sõõm võib mõnikord päästa elu.
Kaevu saab vajadusel peitu pugeda.
Kaevus on oma elu – taimed, loomad, putukad, vesi, õhk ja mõnikord ka killuke päikest.
Kaev on sügav ja salapärane ja lõpmatu uurimisallikas.
Kaevu on vaja aeg-ajalt puhastada (räägib vanarahvas).
Kaevu toidab allikas, mis tuleb sügavalt-sügavalt seest.
Kaev võib hirmutada, olles põhjatu.
Kindlasti midagi veel, mis kohe meelde ei tule.
Aga eelkõige tahan tegeleda siin kaevuga minus endas. Selle allikate ja väljundite uurimisega. Ja ehk saan siia kaevu põhja matta ka mõne mu sügavaima saladuse, lootuses, et mitte keegi seda siit kunagi välja ei kaeva.
